Vihmapiisku rabistab ...

Tip-tip-tip-tip jooksuga (lapsed tipivad ringi)
vihma pilvest kallab.
Tip-tip-tip-tip rutuga
vihmavarju alla (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad sinna alla).
 Õpetajal on väga suur vari, aga kõik lapsed ei mahu ikkagi ühe varju alla. Mida teha? Meil on teine suur vari  veel. Õpetaja abi saab teise varju - nüüd mahuvad kõik  varju alla, poisid õpetaja varju alla, tüdrukud õpetaja abi varju alla.
Vaatame nüüd seinapilti:

Milliseid jutustamist abistavaid küsimusi saaks lastele selle pildi kohta esitada?
 Milline on ilm? Kes on pildil? Mitu varju on pildil? Kes on varju all? Millise varju all? Kes on koos ühe varju all? Leia siil! Kus siil on (mille all)? Miks?
(järgneb)

See tore laps olen mina ehk kuidas kujutada iseennast

See tore laps olen mina!    

Minul on väikene nina, 

käed ka, käed ka!

Nüüd mida teen, seda vaata!

Vaata, kuidas kolmeaastased voolisid, joonistasid ja kleepisid iseennast!
VOOLIMINE "MINA LASTEAIA AKNAL"
3a lapsed olid juba proovinud ümarvormi kujutamist lõbusa pallikese voolimisel, mistõttu enda pea voolimisel oldi juba kogenumad ja kõigi pead tulid üpris ümmargused. Lõpptulemus sai vahva ja seisab tänagi veel rühmaesiku aknal.

Kuidas töö valmis?
Vaatlesime ja uurisime, kuulasime, kõnelesime:
"Mul on pea, (joonistasime sõrmega pea kuju),
suu, silmad (osutasime sõrmega), näed?"

Leppisime kokku, et kujutame täna enda pead.
Kuidas teha plastiliinist pead?
-"Teeme ümmarguse!" pakkus üks laps.
-"Teeme ümmarguse, pea on ju ümmargune. Kuidas saada ümmargust vormi?"
Mõned lapsed mäletasid, et tuleb käte (pihkude) vahel plastiliiniga ringikujulisi liigutusi teha.
Tuletasime, esialgu ilma plastiliinita, ümmarguse voolimise  liigutust meelde ja laususime: "Ringi, ringi, ringi, keeruta sa ringi!"
- "Mis värvi plastiliini me võtame?"
-"Punast!"
-"Sinist!"
-"Roosat!"
-"Vaata, kas sinu pea on siis sinine? Või punane?"
-"Ei, roosa on."
- "Võtame siis roosa plastiliini, eks!"
Kõik osalejad said tüki roosat plastiliini. Tuletasime meelde, et plastiliiniga tuleb enne töötama hakkamist tuttavaks saada - teda tuleb muljuda ja  pihkude vahel soojendada. Seejärel asusime ümmargust ehk  "pallikest" voolima:

"Ringi, ringi, ringi, keeruta sa ringi..." Roosa plastiliinitükk saigi enam-vähem ümmargune. Pulgakesega vajutasime silmad, tõmbasime suu. Juuksed pähe ja puupulgast kael alla - pea oligi valmis. Valminud pead paistavad nüüd üle papist lasteaia aknalaua ning vaatavad läbi kileakna meie tegemisi pealt.

 

KÄIN JUBA LASTEAIAS - EI OLE VÄIKE MA

 ehk kolmesed lasteaiaaknal ka joonistatuna:

Teine tore töö, mis samuti tänaseni kasutusel, on kolmeaastaste valmistatud 

                                       KLEEPETÖÖ  "SEE TORE LAPS OLEN MINA!"

 Lapsed valisid valmislõigatud detailide hulgast   pea, riietuse, käed, jalad. Valikus olid  laste endi  näod, mis eelnevalt rühmas tehtud fotodelt arvutist  printisin, erinevatest "kangastest" kleidid, pluusid, püksid, eri värvi sukkpüksid. 

Oh seda elevust ja avastamisrõõmu, mida teiste hulgast enda oma otsimine, leidmine pakkus. Ükskord ometi sai valida vabalt ka riietuse! Erinevate mustrite ja värvide seast enim meeldiva leidmine oli lastele põnev. Mõnele oli otsustamine ka raske - kas valida lilleline või täpiline, punane või kollane kleit - ühtäkki ei osanudki  kõik otsustada. 

Valitud detailid paigutasime esmalt lahtiselt aluspaberile, proovisime erinevaid poose. Taas tuli otsustada, millises asendis end jäädvustada. Liimipulgaga sai tulemus ka aluspaberile fikseeritud. Vaat, mis välja tuli:

  Vahva on see, et iga laps on ise poosis - sarnaseid kehaasendeid ei ole. Iga töö iseloomustab tegijat ja avab tema olemust.
Järgmisel õppeaastal lõikasin  "lapsed" paberilt välja ja kiletasin. Nüüd on meil vahva õppevahend ja igal lapsel endanäoline pabernukk, kelle abil elavnevad kõik tegelused, nii vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine kui matemaatika.

Foto kajastab teemat "Sipsikud puuviljaaias". Siin on mõned lapsed  puu otsa roninud, mõned on puu all; ühed puu taga, ühed puu ees. Lapsed otsivad ennast ja kaaslast õhinaga, nimetavad, kes kus on, mida teeb, mis kellelgi käes on jne, jne. Kinnistuvad matemaatilised mõisted (näit. ees, taga, üleval, all ), loendamine (mitu on, mitu last/õuna/ pirni/ ploomi jne), selgeks saab tekstüles. kuulamine ja lahendamine, areneb vaatlemise ja kõnelemise, pildi järgi jutustamise oskus. Lapsed saavad pilti muuta - otsustada, mida ja kus ta teeb, põhjendada oma tegevust/valikut jne, jne. See on lõbupakkuv nii lastele kui ka õpetajale.
Juhtub, et õuesoleku või lõunauinaku ajal on mõni pabernukk oma asukohta vahetanud. Lapsed märkavad seda tavaliselt kohe. Rühmatuppa tulles vaadatakse alati üle, kus kellegi tegelane parajasti on, mida teeb.
Ühel hommikul aga avastasime, et öösel oli kõle sügistuul rühmast läbi tuisanud...(võrdle pilte ülal ja all)

. 

Lapsed olid elevil. Arutasime, millised  muutused on seinapildil toimunud, otsisime põhjendusi.
Sügisvihma eest lippas enamus lapsi varju alla:

Kes on vihmavarju all? Millise varju all? Kellega koos? Mitu last on varju all? Jne, jne.Võimalused, kuidas kiletatud pabernukkudega õppimist huvitavamaks muuta, on lõputud.
Küsimustele, kas kõik lapsed jäävad vihmas kuivaks, kes saab märjaks,  miks ja mida selle vältimiseks  teha? , saab vastuse järgnevates postitustes ( sügise teema all).

Jalgratta leiutamisest kiletamiseni

Jalgratas, nii tavaline sõiduvahend, aga kujutada oli mul seda paberil oi-oi kui raske. Ilmnes, et mul pole üldse õiget ettekujutust, kus mingi ratta osa paikneb. Rattad all ja juhtraud ees, sadul keskel, see oli selge, aga kuidas ja milliste nurkade all need üksteise suhtes paiknevad, polnud mind kunagi huvitanud. Nüüd aga oli vaja ratast kujutada.  Lõpuks see ratas mul siiski paberile sai - päris rattalt mahaspikerdamise abiga. Peast ei oska ma seda ikka kujutada. Inimesele aga meeldib enamasti  teha asju, mis  neil kiiresti ja ladusalt välja tulevad. Nii ka mulle. Ma ei tundnud mingit vaimustust uuel  õppeaastal uuesti jalgratast leiutamata hakata ja kiletasin valminud pildi mõlemalt poolt raamatukilega. Natuke läikiv jäi, aga see eest peab vastu minu õpetaja-aastate lõpuni. Vajadusel saab kiletatud silte pildile kleepmassi abil kinnitada. Nii saab ajas muutuvat infot vahetada alusmaterjali rikkumata. (Otse paberile kleepides jätab kleepmass aja jooksul paberile inetud rasvased plekid.)

Olemasolevat pilti saab  täiendada erinevate kiletatud detailidega.

 

Lõbusad pallikesed - 1 võimalus, kuidas kleepkilet mänguks kasutada

Alustan pallist. Sellest vahvast ümmargusest esemest, mida aetakse taga igas vanuses. Ja kui just ise ei aeta, siis vaadatakse, kuidas teised ajavad. Pall on parim näide lihtsuse võlust ja lõpmatutest võimalustest, mida ühe lihtsa asjaga ette võtta saab. Mina kasutan seekord palli oma kilemeetodi tutvustamiseks.

Niisiis, veereb üks punane pallike. Ilus, ümmargune. Seda on tore veeretada! 

Aga nüüd! Mis juhtus? Pall muutus täpiliseks:

Kui vahva! Kui tore! Nüüd on meil lõbus täpiline pall! Punase palli peal on palju täppe:

Ohoo! Veel üks pall! Siia veeres veel üks pall. Nüüd on meil kaks palli. 

Üks pall on täpiline, teine pall on punane. Punane pall tahab ka täpiliseks saada. Aga palun - siin on sullegi täpid!

Nüüd on meil kaks täpilist palli. Pallid on nüüd ühesugused. Täiesti sarnased. Koos on neil tore veereda.
Aga mis see siis on? Jälle üks pall! Siia veeres veel üks pall juurde. Ilus punane pallike. See on  väike pall. Palju väiksem kui täpilised pallid. Kas anname väikesele pallile ka täpid? Anname!

Nüüd on meil kolm täpilist palli - kaks suurt palli ja üks väikene pall.
Vaata, siia veereb veel üks väike pall. See on sinine. Kas teeme ka tema täpiliseks? Teeme talle väikesed valged täpid:

Nüüd on meil palju palle. Kõik on täpilised. Missugust palli Sina endale tahaksid? Lähme meisterdame nüüd endale ka täpilised pallid. Laste pallid tulid sellised:

Mina  kasutasin lastega tahvlil mängides punasest ja sinisest  paberist lõigatud erisuuruses ringe (eelnevalt  kiletasin vastupidavuse  huvides) ja palliringidega ühesuuruseid kilerattaid, mille poolte vahel väikesed värvilised ringid-täpid. Kiletamine annab lõpmatuid varieerimise võimalusi.

Asetades kile vahele kleebitud erinevaid detaile üksteise peale, saame luua mitmesuguseid  illusioone.