See tore laps olen mina ehk kuidas kujutada iseennast

See tore laps olen mina!    

Minul on väikene nina, 

käed ka, käed ka!

Nüüd mida teen, seda vaata!

Vaata, kuidas kolmeaastased voolisid, joonistasid ja kleepisid iseennast!
VOOLIMINE "MINA LASTEAIA AKNAL"
3a lapsed olid juba proovinud ümarvormi kujutamist lõbusa pallikese voolimisel, mistõttu enda pea voolimisel oldi juba kogenumad ja kõigi pead tulid üpris ümmargused. Lõpptulemus sai vahva ja seisab tänagi veel rühmaesiku aknal.

Kuidas töö valmis?
Vaatlesime ja uurisime, kuulasime, kõnelesime:
"Mul on pea, (joonistasime sõrmega pea kuju),
suu, silmad (osutasime sõrmega), näed?"

Leppisime kokku, et kujutame täna enda pead.
Kuidas teha plastiliinist pead?
-"Teeme ümmarguse!" pakkus üks laps.
-"Teeme ümmarguse, pea on ju ümmargune. Kuidas saada ümmargust vormi?"
Mõned lapsed mäletasid, et tuleb käte (pihkude) vahel plastiliiniga ringikujulisi liigutusi teha.
Tuletasime, esialgu ilma plastiliinita, ümmarguse voolimise  liigutust meelde ja laususime: "Ringi, ringi, ringi, keeruta sa ringi!"
- "Mis värvi plastiliini me võtame?"
-"Punast!"
-"Sinist!"
-"Roosat!"
-"Vaata, kas sinu pea on siis sinine? Või punane?"
-"Ei, roosa on."
- "Võtame siis roosa plastiliini, eks!"
Kõik osalejad said tüki roosat plastiliini. Tuletasime meelde, et plastiliiniga tuleb enne töötama hakkamist tuttavaks saada - teda tuleb muljuda ja  pihkude vahel soojendada. Seejärel asusime ümmargust ehk  "pallikest" voolima:

"Ringi, ringi, ringi, keeruta sa ringi..." Roosa plastiliinitükk saigi enam-vähem ümmargune. Pulgakesega vajutasime silmad, tõmbasime suu. Juuksed pähe ja puupulgast kael alla - pea oligi valmis. Valminud pead paistavad nüüd üle papist lasteaia aknalaua ning vaatavad läbi kileakna meie tegemisi pealt.

 

KÄIN JUBA LASTEAIAS - EI OLE VÄIKE MA

 ehk kolmesed lasteaiaaknal ka joonistatuna:

Teine tore töö, mis samuti tänaseni kasutusel, on kolmeaastaste valmistatud 

                                       KLEEPETÖÖ  "SEE TORE LAPS OLEN MINA!"

 Lapsed valisid valmislõigatud detailide hulgast   pea, riietuse, käed, jalad. Valikus olid  laste endi  näod, mis eelnevalt rühmas tehtud fotodelt arvutist  printisin, erinevatest "kangastest" kleidid, pluusid, püksid, eri värvi sukkpüksid. 

Oh seda elevust ja avastamisrõõmu, mida teiste hulgast enda oma otsimine, leidmine pakkus. Ükskord ometi sai valida vabalt ka riietuse! Erinevate mustrite ja värvide seast enim meeldiva leidmine oli lastele põnev. Mõnele oli otsustamine ka raske - kas valida lilleline või täpiline, punane või kollane kleit - ühtäkki ei osanudki  kõik otsustada. 

Valitud detailid paigutasime esmalt lahtiselt aluspaberile, proovisime erinevaid poose. Taas tuli otsustada, millises asendis end jäädvustada. Liimipulgaga sai tulemus ka aluspaberile fikseeritud. Vaat, mis välja tuli:

  Vahva on see, et iga laps on ise poosis - sarnaseid kehaasendeid ei ole. Iga töö iseloomustab tegijat ja avab tema olemust.
Järgmisel õppeaastal lõikasin  "lapsed" paberilt välja ja kiletasin. Nüüd on meil vahva õppevahend ja igal lapsel endanäoline pabernukk, kelle abil elavnevad kõik tegelused, nii vaatlemine-uurimine, kuulamine-kõnelemine kui matemaatika.

Foto kajastab teemat "Sipsikud puuviljaaias". Siin on mõned lapsed  puu otsa roninud, mõned on puu all; ühed puu taga, ühed puu ees. Lapsed otsivad ennast ja kaaslast õhinaga, nimetavad, kes kus on, mida teeb, mis kellelgi käes on jne, jne. Kinnistuvad matemaatilised mõisted (näit. ees, taga, üleval, all ), loendamine (mitu on, mitu last/õuna/ pirni/ ploomi jne), selgeks saab tekstüles. kuulamine ja lahendamine, areneb vaatlemise ja kõnelemise, pildi järgi jutustamise oskus. Lapsed saavad pilti muuta - otsustada, mida ja kus ta teeb, põhjendada oma tegevust/valikut jne, jne. See on lõbupakkuv nii lastele kui ka õpetajale.
Juhtub, et õuesoleku või lõunauinaku ajal on mõni pabernukk oma asukohta vahetanud. Lapsed märkavad seda tavaliselt kohe. Rühmatuppa tulles vaadatakse alati üle, kus kellegi tegelane parajasti on, mida teeb.
Ühel hommikul aga avastasime, et öösel oli kõle sügistuul rühmast läbi tuisanud...(võrdle pilte ülal ja all)

. 

Lapsed olid elevil. Arutasime, millised  muutused on seinapildil toimunud, otsisime põhjendusi.
Sügisvihma eest lippas enamus lapsi varju alla:

Kes on vihmavarju all? Millise varju all? Kellega koos? Mitu last on varju all? Jne, jne.Võimalused, kuidas kiletatud pabernukkudega õppimist huvitavamaks muuta, on lõputud.
Küsimustele, kas kõik lapsed jäävad vihmas kuivaks, kes saab märjaks,  miks ja mida selle vältimiseks  teha? , saab vastuse järgnevates postitustes ( sügise teema all).